Identiteedist, imagost ja mainekujundamisest

Toon selles postituses välja erinevaid definitsioone ja lähenemisi identiteedile, mis tugevalt persoonibrändiga seotud on. Kui sul on tuua mõni hea definitsioon, näide, artikkel, siis anna kindlasti märku.

* “Identiteet” tuleb algselt ladina keelest, mis tähendas “samasust, järjepidevust ja asja eristatavust”. See kehtis nii inimeste, loomade ja asjade kohta. Inimese, lille, looma identifitseerimine tähendas talle nime andmist ja tema eripära ja unikaalsuse täpsustamist läbi tema sarnasuste ja erisuste võrreldes teiste inimeste/lillede/loomadega.
* Turunduses ja tarbija kultuuris võib toode olla inimese “extended self” (laiendatud mina), mõjutades inimese enesehinnangut, identiteeti ja enesekuvandit. (Gabriel, Lang, The Unmanageable Consumer)

* Identiteeti võib määratleda kui inimese enda loodud/omaks võetud, suhteliselt püsivat, mõtestatud ja integreeritud nägemust iseendast, sh oma unikaalsetest omadustest ja kogemustest (personaalsest identiteedist) ning oma sotsiaalsetest suhetest ja kuulumisest sotsiaalsetesse gruppidesse (sotsiaalsest identiteedist). (Valk, 2003)

* Identiteet on samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, kultuurilistel, ideoloogilistel või riikkondlikel tunnustel. (sotsioloogia mõiste, Wikipediast), vaata ka ingliskeelseid definitsiooni wikist “identity” kohta.

* Identity formation is the process of the development of the distinct personality of an individual regarded as a persisting entity (known as personal continuity) in a particular stage of life in which individual characteristics are possessed by which a person is recognised or known (such as the establishment of a reputation). This process defines individuals to others and themselves. Pieces of the entity’s actual identity include a sense of continuity, a sense of uniqueness from others, and a sense of affiliation. Identity formation leads to a number of issues of personal identity and an identity where the individual has some sort of comprehension of him or herself as a discrete, separate entity. This may be through individuation whereby the undifferentiated individual tends to become unique, or undergoes stages through which differentiated facets of a person’s life tend toward becoming a more indivisible whole. Wikipediast

Erinevaid termineid (hiljem tuleb eraldi postitus nende terminite pikemaks selgituseks):
Persoonibränd – on avalik projektsioon isiku kindlatest omadustest, oskustest ja väärtustest, ei ole inimene tervikuna (Peter Montoya)
Imago – lad keeles pilt, kujutis.
Imidž – ka eesti keeles imago, immits, kuvand jne tähendab subjektiivset kujutluspilti objektist
Maine – mulje, reputatsioon, sisaldab endas juba hinnangulist külge
Eneseesitlus või muljekujundamine – kontrollprotsess, kuidas inimest tajutakse teiste poolt; Dictionary of Psychology: Iseenda käitumise ja tegevuse sotsiaalesitamine. Kasutatakse spetsiifilisi strateegiaid, kujundamaks endast muljeid, mis sobivad teiste ootustega. Pole alati manipulatiivne ja silmakirjalik (psühholoogia definitsioon)

Lisalugemist:
* Anzori Barkalaja, “Identiteet ühiskondliku ja isikulise vahelülina: efektiivse keha mõiste kasutusvõimalusi“
* Rein Veidemann, “Identiteet ja müüt“
* Erkki Hulkki ” Meedia, väärtused, identiteet ja kunstikasvatused“
* Peeter Torop “Uus ühiskond – uus identiteet“
* Randar Tasmuth “Identiteet ja turvatunne vajavad püsivat harimist“

Lisalugemist persoonibrändiga seonduvatel teemadel

Kuigi persoonibrändist konkreetselt Eestis on vähe räägitud, on sarnastel teemadel juba aastaid kirjutatud. Et säästa teid googeldamisest, panen mõned artiklid ritta. Lisan ka ingliskeelseid artikleid, et paremat ülevaadet anda, mis mujal maailmas sel teemal toimub.

1. Kõige olulisem artikkel ehk ongi Tom Peters-i “The Brand Called YOU”, ilmunud Fast Companys 1997. a. ja uuendatud 2007

2. Minu enda artikkel eesti keeles “Persoonibränd – sinu edu tööriist”, ilmunud Postimehe erilehes Turundustrendid 2009

3. “Tippjuhi brändimine muutub üha olulisemaks”, Äripäevas 2007, Eda-Liis Kann

4. “Bränding kui elav suhe toote ja tarbija vahel”, Äripäevas 2002, Raul Kalev

5. “Ma mõrvasin Albert H. Urgenti” Ajakirjas Digi, 2005, Kristjan Otsmann

6. “Hüpikreklaam ja margilooja” Velvet Creative Alliance ajaveebis, 2005

7. “Enese esitlus ja enese iroonia” IV semiootika sügiskooli ettekanne Peeter Linnapilt

8. “Sa oled see, mida sa räägid …” Eesti Ekspress, 2007, Zygmunt Baumani vestlus Rein Rauaga

9. “Kardetakse ärielu ja eelistatakse keskpärasust”, Ärielu 2005, Villu Parvet

See nimekiri hakkab täienema – seega tulge tagasi ja andke ka oma soovitusi!