Hobi tööks. Võimatu?

Olen palju (ja persoonibrändi teooriad ja eneseabi raamatud 🙂 rääkinud sellest, et inimene peaks tegelema sellega, mis talle tõsiselt meeldib. Nii on inimene õnnelikum ja rikkam (nii vaimselt kui majanduslikult). Enamasti. Tihti aga kurdetakse vastu, et nii see elu ikka ei käi ja tuuakse näiteks, et (kümned) tuhanded inimesed Eestis on töötud ja et see on ainult üksikute ja kohustustevabade inimeste võimalus.

Täna aga rääkisin kahe inimesega, kes ütlesid, et nad ei tee igapäevaselt lihtsalt tööd, vaid tegelevad sellega, mis neile meeldib (ja saavad selle eest palka). Ja selliseid inimesi on õnneks järjest rohkem.

Üks neist oli barista Kati Kljukina, kes pidas loengu kohvist, selle ajaloost, tegemisviisidest jne. Ta oli ise uurinud, huvi tundnud teema vastu ja nii samm-sammult edasi liikunud ja on nüüd kahekordne Eesti barista meister. Mulle meeldis, kuidas ta rõhutas, et kohvi tegemisel on oluline austus kogu protsessi vastu. Tema viimasteks sõnadeks oli, et tema kaks suurimat hobi on kohvi ja fotograafia ja ta ei suudaks nende kaheta elada. Oli väga meeldiv näha tema voolavad ja hingestatud esinemist ja palju õppisime kohvi tegemise kohta.

Leidsin ühe vahva veebilehe, kus HasBean-nimeline kohviröstija on teinud filmiklippe, kus räägib oma kohvi-leidudest ja muid kohvijutte. Puhtalt ühele persoonile püsti pandud: http://www.inmymug.com/

Mõttetera, mida kaasa võtta nädalavahetusse: Mõtle, mis on see, mis sind üdini köidab? Ja tee seda, mis sulle meeldib ja tee seda järjepidevalt.